Tegelase analüüs

Vana Vestmann

Vana Vestman oli Matilde ja Laura isa.
Ta oli rikas inimene,  alati kammitud ja kandis kallit ülikonda. Vestman oli ka enesekindel , käitus väga härrasmehelikult. Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha.
Suhtus oma  tütardesse ja Piibelehesse hästi, kuid Sandri vastu on alati olnud karm .Vestman vihkas Sandrit , sest  luule talle ei meeldinud või ei saanud ta sellest aru, sellepärast  pidas teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Ainult kirjutatud teos muutus suhte paremaks, kuigi ta sai teada , et "Pisuhänd" kirjutas Piibeleht, siis suhted muutusid veel halvemaks. 
Vana Vestman on tüüp. Ta on perekonnapea ja jälgib , et pere oleks edukas. Ta ei muutu tegevuse käigus - ta on muutumatu tegelane. Vestman oli ka avatud tegelane, tema kohta on kõik arusaadav : ta on rikas, tal on kaks tütart ja ta on maaomanik. Saladust siin ei ole.

Algkeel

Algkeel - see on keel,millest sugulaskeeled põlnevad. Alglkeel ilmus siis, kui kirja veel ei tundut. Seetõttu pole algkeeltest otseseid andmeid säilinud ja nende oletatavat kuju on võimalik vaid rekonstrueerida.
Indoeuroopa algkeelt rekonstrueerides on teadlased võrrelnud tänapäeva indoeuroopa keeli omavahel , indoeuroopa keelte ajaloost ja hääbunud keeltes kirjutatud tekste. Hääbunud indoeuroopa keel on sanskriti keel, ta oli indoeuroopa algkeelele kõige lähedasem.
Esimesed indoeuroopa algkeele rekonstruktsioonid põhinesid suurel määral just sanskriti keelel. Tänapäeval kasutavad indoeuroopa keeleteadlased oma sõnavastete võrdlustes leedu keelt sanskriti keelega võrdselt.
Indoeuroopa algkeel oli esimene algkeel, mille teadlased rekonstrueerisid.

Eesti rahva kujunemine

Eesti rahvas ilmus mitte kohe, seda ennem läks mitu tuhat aastat.
Muidugi, alguses ilmusid inimesed ja nad hakkasid arenema: rääkima, elu jääma, tööristad valmistama. Aastaid pärast inimesed hakkasid targemaks saama, ilmusid rahvad. Jääajal Eesti katsid mitmel kohtadel jääkihid, kuid peale jää sulamist sinna tulid neandertalsed, pärast neid - soome-ugri rahvad. Arheoloogilised ja geneetilised andmed tõestavad seda fakti.
Võrdlev-ajaloolise meetodit kasutades saab teada , kuidas tekkis eesti keel. Arvatakse, et mida suurem on häälkuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased. Eesti ja soome sõnakujud on väga sarnased, näiteks, sõna keel soome keeles on "kieli", aga eesti keeles on "keel". Võib-olla see ei ole täpne meetod, kuid sel juhul kõik on õigesti.
Tegelikult me kõik oleme pärit samast esivanemast , lihtsalt kõik lõhenenud, moodustades enda hõimud, rahvad ja seejärel riigid. Nii järk-järgult inimesed muutusid , arenesid, ja nüüd on nad sellised , millised on.