Vormimoodustus

test 6 12 õiget 15st

1. Õige
    Õige on: aadresside õigsus
2. Õige
    Õige on: värvikirevad afišid
3. Õige
    Õige on: teatrialdiste tüdrukute
4. Vale
    Õige on: pandi uut asfalti
5. Vale
    Õige on: baarmenite võistlus
6. Õige
    Õige on: toidus kasutati basiilikut
7. Õige
    Õige on: jälgiti börsi
8. Vale
    Õige on: andekaid doktorante
9. Õige
    Õige on: duši all
10. Õige
    Õige on: kolm eelnõu
11. Õige
    Õige on: ettevõtete kasum
12. Õige
    Õige on: gepardite hüpped
13. Õige
    Õige on: värisevate lehtedega haavad
14. Õige
    Õige on: nauditi hüvesid
15. Õige
    Õige on: jogurti maitse

Testid

test 7 13 õiget 15st

1. Õige
    Õige on: habraste kruuside
2. Õige
    Õige on: ei joostud koju
3. Õige
    Õige on: järgmistel jõuludel
4. Õige
    Õige on: kaardi pealt
5. Õige
    Õige on: valgeid purgikaasi
6. Õige
    Õige on: avatakse kioskeid
7. Õige
    Õige on: tänati kodanikku
8. Õige
    Õige on: hõrk puder ja kohv
9. Vale
    Õige on: kompleksset kaevandamist
10. Õige
    Õige on: kontsade kõrgus
11. Vale
    Õige on: kontsertide algus
12. Õige
    Õige on: emmast-kummast õpilasest
13. Õige
    Õige on: kuut sõpra
14. Õige
    Õige on: huvitavat kõnet
15. Õige
    Õige on: kümmekonnas koolis

 test 10 12 õiget 16st

1. Õige
    Õige on: peatset kohtumist
2. Vale
    Õige on: rünnati piiskoppi
3. Õige
    Õige on: mitu pikslit
4. Õige
    Õige on: oranž pluus
5. Õige
    Õige on: mahlakaid portsjoneid
6. Õige
    Õige on: prestiižsel mehel
7. Vale
    Õige on: puhastel linadel
8. Õige
    Õige on: õigeaegset raportit
9. Õige
    Õige on: hapudest sõstardest
10. Õige
    Õige on: tunneme Tallinna
11. Õige
    Õige on: ei jõua taotleda
12. Vale
    Õige on: uue teabe olulisus
13. Õige
    Õige on: tuntud inimesi
14. Õige
    Õige on: tušipott
15. Vale
    Õige on: rikkalikem saak
16. Õige
    Õige on: tuletõrjujate-päästjate täiendusõpe

Tegelase analüüs

Vana Vestmann

Vana Vestman oli Matilde ja Laura isa.
Ta oli rikas inimene,  alati kammitud ja kandis kallit ülikonda. Vestman oli ka enesekindel , käitus väga härrasmehelikult. Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha.
Suhtus oma  tütardesse ja Piibelehesse hästi, kuid Sandri vastu on alati olnud karm .Vestman vihkas Sandrit , sest  luule talle ei meeldinud või ei saanud ta sellest aru, sellepärast  pidas teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Ainult kirjutatud teos muutus suhte paremaks, kuigi ta sai teada , et "Pisuhänd" kirjutas Piibeleht, siis suhted muutusid veel halvemaks. 
Vana Vestman on tüüp. Ta on perekonnapea ja jälgib , et pere oleks edukas. Ta ei muutu tegevuse käigus - ta on muutumatu tegelane. Vestman oli ka avatud tegelane, tema kohta on kõik arusaadav : ta on rikas, tal on kaks tütart ja ta on maaomanik. Saladust siin ei ole.

Algkeel

Algkeel - see on keel,millest sugulaskeeled põlnevad. Alglkeel ilmus siis, kui kirja veel ei tundut. Seetõttu pole algkeeltest otseseid andmeid säilinud ja nende oletatavat kuju on võimalik vaid rekonstrueerida.
Indoeuroopa algkeelt rekonstrueerides on teadlased võrrelnud tänapäeva indoeuroopa keeli omavahel , indoeuroopa keelte ajaloost ja hääbunud keeltes kirjutatud tekste. Hääbunud indoeuroopa keel on sanskriti keel, ta oli indoeuroopa algkeelele kõige lähedasem.
Esimesed indoeuroopa algkeele rekonstruktsioonid põhinesid suurel määral just sanskriti keelel. Tänapäeval kasutavad indoeuroopa keeleteadlased oma sõnavastete võrdlustes leedu keelt sanskriti keelega võrdselt.
Indoeuroopa algkeel oli esimene algkeel, mille teadlased rekonstrueerisid.

Eesti rahva kujunemine

Eesti rahvas ilmus mitte kohe, seda ennem läks mitu tuhat aastat.
Muidugi, alguses ilmusid inimesed ja nad hakkasid arenema: rääkima, elu jääma, tööristad valmistama. Aastaid pärast inimesed hakkasid targemaks saama, ilmusid rahvad. Jääajal Eesti katsid mitmel kohtadel jääkihid, kuid peale jää sulamist sinna tulid neandertalsed, pärast neid - soome-ugri rahvad. Arheoloogilised ja geneetilised andmed tõestavad seda fakti.
Võrdlev-ajaloolise meetodit kasutades saab teada , kuidas tekkis eesti keel. Arvatakse, et mida suurem on häälkuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased. Eesti ja soome sõnakujud on väga sarnased, näiteks, sõna keel soome keeles on "kieli", aga eesti keeles on "keel". Võib-olla see ei ole täpne meetod, kuid sel juhul kõik on õigesti.
Tegelikult me kõik oleme pärit samast esivanemast , lihtsalt kõik lõhenenud, moodustades enda hõimud, rahvad ja seejärel riigid. Nii järk-järgult inimesed muutusid , arenesid, ja nüüd on nad sellised , millised on.